Galaxies - New CD of Urmas Sisask

Here you can hear parts of  / Hier können Sie Ausschnitte hören von
 

Milky Way, 1st Movement	5.26 - 7.00 (Track 1)	MP3	Real Audio
Andromeda	3.30 - 5.12 (Track 3)	MP3	Real Audio
Spiral Symhony, op. 68	0.00 - 1.16 (Track 4)	MP3	Real Audio
Spiral Symhony, op. 68	0.00 - 1.15 (Track 6)	MP3	Real Audio
Spiral Symhony, op. 68	0.00 - 1.25 (Track 10)	MP3	Real Audio
Spiral Symhony, op. 68	1.00 - 2.00 (Track 11)	MP3	Real Audio
Spiral Symhony, op. 68	2.30 - 3.50 (Track 12)	MP3	Real Audio

Urmas Sisask
GALAXIES
Tallinn Piano Duo

Nata-Ly Sakkos and Toivo Peäske have both graduated from the Estonian Academy of Music, taken their postgraduate course at the Leningrad Conservatory named after Rimski-Korsakov and presently teach chamber ensemble at the Estonian Academy of Music. Their duo’s repertoir contains practically all the classical works for two pianos and also a number of pieces for four hands. Recently the duo’s 25th jubelee was celebrated with a Festival for Piano Duos.

Urmas Sisask, a composer and an amateur astronomer, was born in 1960. His main activities, besides composing serious music, include astronomic observations and numerous concert lectures in the Musical Planetarium in his native village of Jäneda. Urmas Sisask’s interest in shamanic activities was deepened during the so-called singing revolution, and he feels that rituals represent one of the most important forces that help us carry on. Website: www.zzz.ee/edition49/composers/u_sisask
 

Our 17 billion years old universe is a huge „organ“ invented by Jehova.
Due to the force of gravity galaxies, stars, planets, comets
and others constellations form gigantic organ pipes.
That is the Credo of My life and work.
To learn the harmony of the musical instrument
of the universe and to make it heard to the people is My mission.
Thus, I do not consider myself a composer but a Recorder of Music.
(Urmas Sisask)

Additional info: www.erpmusic.com/p_Galaxies.htm
 

Inlaycard

Piano sonata “The Milky Way” op 24 for 4 hands
1 I 8:37
2 II 4:18

Piano sonata “Andromeda” op 34 for 8 hands
3 13:40

Cycle of piano pieces “Spiral Symphony” op 68 for 4 hands
4 I 2:40
5 II 3:58
6 III 2:02
7 IV 3:19
8 V 1:23
9 VI 3:25
10 VII 3:32
11 VIII 4:17
12 IX 4:41

Performed by Tallinn Piano Duo (1–12) and the piano duo Piret Habak – Reet Kopvillem (3)

Recorded at Estonia Concert Hall in 2001
Engineered by Priit Kuulberg
Booklet compiled by Elle Himma
Translated by Tiina Jokinen
Thanks: Cultural Endowment of Estonia, Ministry of Culture of Estonia
Production and photos by Peeter Vähi
Published by Edition 49 (website: www.zzz.ee/edition49)

© 2002 Edition 49

DDD
Stereo
Total time 56:12
EAÜ / n©b / GEMA

In Estonian here

Urmas Sisask
GALAKTIKAD
Tallinna Klaveriduo

Klaverisonaat “Linnutee galaktika” op 24 neljale käele (1990)
1 I 8:37
2 II 4:18

Klaverisonaat “Andromeeda galaktika” op 34 kaheksale käele (1991)
3 13:40

Klaveripalade tsükkel “Spiraalne sümfoonia” op 68 neljale käele (1998)
4 I NGC 2276. Põimitud spiraalid 2:40
5 II M 51. Tarduvad topeltspiraalid 3:58
6 III M 64. Magav Kaunitar. Rahutud spiraalid 2:02
7 IV NGC 1365. Varbspiraalide rahu 3:19
8 V M 66. Spiraalide korralagedus 1:23
9 VI M 81. Gigantsed spiraalid 3:25
10 VII M 101. Katkendlikud spiraalid 3:32
11 VIII Neitsi galaktikate kauge parv. Spiraalide paraad 4:17
12 IX Spiraalide finaal 4:41

Kestus 56:12
DDD, Stereo

Esitajad Tallinna Klaveriduo koosseisus Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske (1–12) ning klaveriduo Piret Habak – Reet Kopvillem (3)

Salvestatud Estonia Kontserdisaalis novembris 2001
Toonmeister – Priit Kuulberg
Klaverid: Steinway & Sons D-274
Häälestaja – Ants Saluraid
Teksti koostaja – Elle Himma
Tõlge – Tiina Jokinen, ERP
Suur tänu – Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium ja Viimsi Vallavalitsus
Produtsent, fotod – Peeter Vähi, ERP
Kirjastaja – Edition 49

Kõik õigused kaitstud.
© Edition 49, Karlsruhe

Täiendav info ja helinäide: www.erpmusic.com/p_Galaxies.htm
 

15 miljardit aastat vana Universum on nn hiiglaslik "orel",
mille loojaks on Jumal.
Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid
ning teised kosmilised kehad ja süsteemid
on tänu gravitatsiooniseadustele selle "hiigeloreli" viledeks.
Minu elutöö on nende nn “orelivilede” helikõrguste kindlaksmääramine.
Universumi muusikainstrumendi kooskõla tundmaõppimine
ja rahvale kuuldavaks tegemine on Minu missioon.
Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks,
vaid pigem Muusika Üleskirjutajaks.
(Urmas Sisask)

Helilooja, amatöörastronoom, pianist ja koorijuht Urmas Sisask (1960) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemias René Eespere kompositsiooniklassi. Ta on kirjutanud klaveri-, ansambli-, orkestri- ja koorimuusikat; loonud hulgaliselt filmimuusikat Rein Marani loodusfilmidele; samuti teatrimuusikat.
Tema teosed on võitnud konkurssidel esikohti ja pälvinud rahvusvahelise muusikamaailma tunnustuse.
Sisask on maailmas ka ise oma klaveriloomingut esitanud: Hannoveris maailmanäitusel EXPO 2000, Austraalias, Saksamaal, Rootsis, Soomes jm. Lõviosa oma autorikontsertidest annab helilooja enda rajatud muusikatähetornis – planetaariumis Jänedal, kus on valminud ka enamik tema helitöödest. Urmas Sisaski teostest on ilmunud üheksa autoriplaati. Tema loomingut kirjastavad Edition 49, Eres Edition ja Warner/Chappell.
Keskse mõttena läbib kogu Urmas Sisaski loomingut tähistaeva teema. Tõsine huvi astronoomia ja selle seostamise vastu muusikaga tekkis Urmas Sisaskil varakult, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: 1987 alustatud “Tähistaeva tsükkel” klaverile on iselaadne avatud teos, millele saab aina uusi palu juurde lükkida; “Plejaadid” klaverile (1989); “Linnutee galaktika” klaverile neljale käele (1990); “Andromeeda galaktika” kahele klaverile, kaheksale käele (1991). Nüüdseks on “pool tähistaevast kaardistatud”.
Tema loomingu tugisammas on Universumi Klaviatuur, kuhu ta saab mahutada kõik taevakehade tiirlemised-pöörlemised. Sisaski tähistaevaga seotud loomingus domineerivad kaks põhilist loomemeetodit. Intuitiivse tunnetusliku meetodi aluseks on tähevaatluste teel saadud elamused ning astronoomilised teadmised (siia kuuluvad ka plaadil esitatavad teosed). Oma teise meetodini jõudis Sisask 1987. aastal. Niinimetatud “universumi muusikalise harmoonia põhikontseptsioon” näeb ette kõikide kosmiliste objektide tiirlemis- ja pöörlemisperioodide teisendamist helikõrgusteks. Kõik taevakehad tiirlevad-pöörlevad ehk võnguvad kindlatel sagedustel. Teatud tingimustel on võimalik neid võnkumisi inimkõrvale oktaavide kaupa resoneerides kuuldavaks teha.
Sisaski muusikat on paljuski mõjutanud šamanism. Ta leiab, et rituaalid ongi üks olulisi elu edasikandvaid jõude. Šamanistlike rituaalide kaudu, tajudes end osakesena universumi harmoonias, on ta jõudnud muusikas universumi korrastatuse põhiolemuseni. Üks on kindel: Sisask tajub intuitiivselt neid seoseid taevakehade, helide ja inimeste vahel, mis vanadele rahvastele olid endastmõistetavad, ent meie jaoks on erilised.

Linnutee galaktika
Linnutee galaktika, mida võime näha selgetel talve- ja kevadöödel palja silmaga kui heledat ühtlast valgusjuga, suvel ja sügisel aga kaheharulisena, on gigantne spiraalne tähesüsteem, millesse mahub ca 150 miljardit tähte, hulgaliselt sfäärilisi kerasparvi, kuni 100 000 hajusparve, udukogusid jne. Umbes kümne kiloparseki kaugusel päikesesüsteemist Amburi tähtkujus on Linnutee tuum, mille keskel omakorda on gigantne must auk. Kogu palja silmaga nähtav tähistaevas koos päikesesüsteemiga tiirutab ümber Linnutee keskme perioodiga 237 miljonit aastat, kiirusel 220 km/s. See on meie tähekarusselli keskmine pöörlemiskiirus. Sarnaselt Andromeeda galaktikale on Linnutee galaktika kolmiksüsteem. Lõunataevas on palja silmaga jälgitav kaks korrapäratu kujuga udupilve. Suur ja Väike Magalhaesi Pilv on meie galaktika lähimad naabrid.
Paljudes muistendites ja müütides on neid galaktika osi kujutatud kuusepuuna – sünnitava ema võrdkujuna, ja kasepuuna – meheliku algena. Kaheosalise sonaadi I osa vihjabki hargneva Linnutee tähendusele – sündimisele, arenemisele, praeguse struktuuri tekkimisele. Arengupinge kulmineerub I osa lõpus, millele järgneb "absoluutne rahu" II osas. Koodas tõuseb esile karjala runoviis (Väinamöise kandle helinat tähistava saatega), viidates kahe alge ühinemisele ja Taevaväravale.

Andromeeda galaktika

Andromeeda galaktikat (M31) kutsutakse meie Linnutee õeks nende strukturaalse sarnasuse tõttu. Nii nagu Linnutees, on ka Andromeedas ca 150–200 miljardit tähte, keskel tuum ja tuuma keskel must auk. Linnuteega sarnaselt on ka Andromeeda galaktika kolmiksüsteem üks vähestest udukogudest, mis meile läheneb. Lähim hiidgalaktika, Andromeeda udu, on umbes kolme miljardi valgusaasta kaugusel koos oma kahe elliptilise kääbusgalaktikaga. Ühtlasi on see süsteem kõige kaugeim palja silmaga vaadeldav objekt väljaspool Linnuteed.
Muusikaliselt on sonaat “Andromeeda galaktika” mõtteline šamanistlik rännak hiiglaslikku tähesüsteemi, loominguline sisenemine galaktika tuuma, musta auku… Teose alguses on muusikaliselt tsiteeritud ühte osa klaveritsüklist “Põhjataevas” – Andromeeda – Jõud – Äike, Vikerkaar. Muusikaliselt faktuurilt, klaverisisestelt heliefektidelt, dünaamiliselt ja vormiliselt väljendab teos meie poolt vaadeldud universumi täiuslikku harmooniat, sisemist väge, mis annab võimaluse tunda end mõttelise kosmoseturistina, kaduvväikese osakesena hiigelsuurest täiusest.

Spiraalne sümfoonia

“Spiraalse sümfoonia” kohta märgib Urmas Sisask: “Valdav osa ainest universumis on koondunud galaktikatesse. Needki on enamasti koondunud suurematesse või väiksematesse rühmadesse. Nii on kogu universum hästi korrastatud evolutsioneeruv süsteem. Sadadest miljarditest tähtedest koosnevad galaktikad erinevad teineteisest nagu linnad. Ometi on olemas strukturaalne sarnasus. Nii leiame tähistaevas spiraalseid, varbspiraalseid, elliptilisi, läätsekujulisi, aga ka korrapäratuid galaktikaid.
Antud heliteos käsitleb muusikaliselt vaid üksikuid tuntumaid spiraalseid galaktikaid. Kõige olulisemad tähesüsteemid – Linnutee ja Andromeeda udukogu (M 31) – on klaverisonaatidena varasemal loomeperioodil juba rakendatud.
1. “Põimitud spiraalid”: Mitmespiraalses asümmeetrilises galaktikas NGC 2276 Kefeuse tähtkujus, heledusega 12,5m, on palju kuumi vasttekkinud tähti. Sellega sobib kokku ka mitme Supernoova plahvatamine samas galaktikas lõppeval sajandil.
2. “Tarduvad topeltspiraalid”. M 51 (NGC 5195) kahe tuumaga topeltgalaktika on Jahipenide tähtkujus üks kaunimaid esindajaid. Tänu suurele heledusele on gigantne tähesüsteem leitav isegi binokliga. Kahte “armunud paari” seob tugev gravitatsioonijõud ja tähtede ühendus.
3. “Magav Kaunitar”. Rahutud spiraalid. M 64 ehk Magav Kaunitar Berenike Juuste tähtkujus, heledusega 8,9m, pole nii rahumeelne nagu näib. Hiljuti avastati seniolematu – galaktika keskosa pöörlemissuund on vastupidine välisosade pöörlemisega. Tõenäoliselt on spiraalne hiidgalaktika neelanud väiksema galaktika, mis pöörleb hiiu rüpes suunas, nagu tal algselt juhtus olema.
4. “Varbspiraalide rahu”. 10,5m heledusega NGC 1365 Ahju tähtkujus on varbspiraalsete galaktikate kõige kaunim esindaja.
5. “Spiraalide korralagedus”. Korrapäratu spiraalne galaktika M 66 Lõvi tähtkujus, heledusega 8,9 m.
6. “Gigantsed spiraalid”. Gigantne galaktika M 81 Suure Vankri tähtkujus, heledusega 8,1m. Mele galaktikas elab tsentraalne must auk üsna rahulikku igapäevaelu, nagu vaikne, peaaegu kustunud vulkaan, mis aeg-ajalt vaid veidi kõmiseb. Küllalt lähedane M 81 on vesiniku vaatluste järgi otsustades suhteliselt hiljuti kokku põrganud oma kahe naabriga (galaktikad M 82 ja NGC 3077), sest näha on nendevahelised gaasivoolud. Värske gaasi lisandumine M 81 tuuma on põhjustanud arvatavasti ka tuuma mõõduka aktiviseerumise. Tõmmates paralleele vulkaaniga, võiks öelda, et ta on hakanud suitsu välja ajama.
7. “Katkendlikud spiraalid”. Suure Vankri tähtkuju teine kaunis spiraalne esindus M 101, heledusega 8,7m. Suhteliselt lähedases hiiglases M 101 on naabergalaktikad kutsunud esile tiheduslained, milles tekivad massiivsed kuumad tähed.
8. ”Neitsi galaktikate kauge parv”. Spiraalide paraad. Neitsi tähtkujus on suurem osa uuritud galaktikaid. Uurimisel selgub, et nad on koondunud galaktikate superparve. Meile lähedasem superparv asubki Neitsi tähtkujus. Struktuurilt on nad väga mitmekesised ja pakuvad inspiratsiooni kõigile. Superparved omakorda moodustavad nn parvede parvi, s.o metagalaktika. Niisiis on universum korrastatud meekärjekujulise rakulise struktuuriga.
9. “Spiraalne finaal”. See on ood kogu korrastatud universumile.

Nata-Ly Sakkos lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Laine Metsa klaveriklassi, Toivo Peäske oli Anna Klasi ja Ada Kuuseoksa õpilane. Mõlemad täiendasid end Rimski-Korsakovi nimelises Leningradi Konservatooriumis Tamara Fiedleri kammeransambliklassis ja töötavad nüüd Eesti Muusikaakadeemias kammeransambli- ja kontsertmeistriklassi õppejõududena. Tänaseks ulatub duo repertuaar poolesaja teoseni. Esindatud on praktiliselt kogu klassikaline kahele klaverile kirjutatud looming ning suur osa neljale käele loodud muusikast. Klaveriduo on osalenud paljudel rahvusvahelistel festivalidel: Jekaterinburgis, Sankt-Peterburgis, Novosibirskis, Joensuu festivalil, Eesti kultuuripäevadel Karlsruhes, Stockholmis Balti muusika festivalil. 2000. aasta veebruaris tähistas duo oma 25. tegevusjuubelit menuka klaveriduode festivaliga.
 
 
 
 
 

Back